Carl Sagan’s last interview with Charlie Rose.

 

 

Carl Sagan  (1934–1996) oli astronoom, astrofüüsik, kosmoloog ja skeptik, kes mängis juhtivat rolli USA kosmoseprogrammides, tegutsedes NASA konsultandi ja nõustajana juba 1950-ndatest. Ta luges kuni surmani Cornelli ülikoolis kriitilise mõtlemise kursust. Külma sõja ajal hoiatas ta inimkonda ähvardava globaalse tuumakatastroofi eest. Sagani sulest ilmus üle 600 artikli ja tema romaani “Kontakt” (1997) põhjal on vändatud samanimeline mängufilm. Sagan aitas inimestel mõelda väljaspool piire, tutvustades uudseid ja põnevaid teaduslikke teooriaid ja -ideid, mis on sündinud kvantfüüsika ja kosmoloogia valdkonnas. Oma viimases intervjuus (1996), milles ta võttis sõna peamiselt pseudoteaduste leviku vastu, hoiatas ta inimkonda ka kahe ohtliku tendentsi eest.

 

Tema esimene hoiatus puudutas teaduse ja tehnoloogia valdkonnas toimuvaid arenguid. Sagan tundis muret selle üle, et kui avalikkus ei mõista teadust ega suuda otsustada tehnoloogilisi protsesse, siis teevad otsuseid Kongressi liikmed, kellel kas puudub asjakohane teaduslik taust või kes pole nendest teemadest üldse huvitatud.

Suur osa inimkonnast ei tea, kes teevad suuri otsuseid teaduse ja tehnoloogia kohta. Meil on küll peavooluteadus ja -tehnoloogia, kuid suur osa maailma leiutistest ja infost on salastatud ning seda haldab USA kaitseministeerium.

 

USA must eelarve

15 aastat pärast Sagani surma tuli 2013. aastal seoses Snowdeni vilepuhumisega avalikuks USA musta eelarve olemasolu. Sellega suunatakse igal aastal miljardeid dollareid projektidele, millest ülejäänud inimkond midagi ei tea, sealhulgas on ka mitmed teadus- ja tehnoloogiaprojektid. On üsna lihtne eeldada, et musta eelarve projektid rahastavad arenenumaid leiutisi, kui on kasutusel “tavalises” maailmas. Nende projektide üle ei teosta kongress järelevalvet ning vaid vähesed inimesed teavad, mis tegelikult suletud uste taga toimub. Tekib küsimus, kuidas saab inimkond mõista tehnoloogia arengut, kui suur osa sellest püsib salastatuna.

See paneb mõtlema Sagani seisukoha üle, et kõrgelt arenenud teadusel ja tehnoloogial põhineva ühiskonna ja selle tegeliku mõistmise vahel tekkivad käärid viivad plahvatusohtliku olukorrani, millega võivad ühel hetkel kaasneda hukatuslikud tagajärjed. Teadus on rohkem kui vaid teadmised, rõhutas Sagan, see on mõtlemise vahend, mis aitab meil paremini mõista maailmas ja kogu universumis toimuvat.

 

Võim kontrollib  ideede levikut

Sagan hoiatas ka võimu eest, mis püüab rahvast kontrollida, sest nii on väga lihtne panna inimesi uskuma valitsejatele sobivaid lugusid ja matta maha ideed, mis on võimu plaanide ja huvidega vastuolus.

Sagani sõnul on üheks ajaloo kurvemaks õppetunniks see, et kui inimesi on piisavalt kaua petetud, kipuvad nad tagasi lükkama asitõendeid sellest pettusest endast. Inimesed ei ole enam tõest huvitatud, sest pettus on saanud osaks nende identiteedist ja selle lõhkumine on valulik protsess.

Praegu on saabunud aga aeg, mil aina enam inimesi hakkab esitama küsimusi ja on valmis tunnistama seniste arusaamade ekslikkust. Küsimused viivad vastusteni ja erinevate projektide avalikustamiseni. Esitades piisavalt teadlikke küsimusi, tulevad avalikuks nii mõnedki salastatud projektid, mille olemasolu viib mõistmiseni, et teadus ja tehnoloogia peaksid töötama kogu inimkonna hüvanguks, mitte vaid mõne riigi sõjaväe tarbeks.

Carl Sagan (1934-1996) was an astronomer, astrophysicist, cosmologist and skeptic who played a leading role in US space programs, acting as a consultant and consultant to NASA from the 1950s. He read critical thinking courses until his death at Cornell University. During the Cold War, he warned him of a global nuclear catastrophe that is threatening humankind. More than 600 articles appeared on the collection of Sagani and his novel “Contact” (1997) produced a feature film of the same name. Sagan helped people to think beyond boundaries by introducing novel and exciting scientific theories and ideas that have come about in quantum physics and cosmology. In his last interview (1996), in which he took the floor mainly against the spread of pseudosciences, he warned mankind for two dangerous tendencies.

His first warning was on developments in science and technology. Sagan was worried that, if the public does not understand science and can not decide on technological processes, members of the Congress who do not have the relevant scientific background or who are not interested in these issues will make decisions.

A large part of humanity does not know who makes big decisions about science and technology. We have the mainstream science and technology, but most of the world’s inventions and information are classified and managed by the US Department of Defense.

US black budget

15 years after Sagani’s death in 2013, due to the Snowden hype, the existence of the US black budget was revealed. Every year billions of dollars are spent on projects that the rest of mankind knows nothing about, including a number of science and technology projects. It is quite easy to assume that black budget projects finance the most advanced inventions when used in the “normal” world. These projects are not supervised by the congress, and only a few people know what is actually behind closed doors. The question arises as to how humanity can understand technological development, much of it remains confidential.

This suggests Sagan’s view that the scissors created by the highly developed science and technology-based society and its real understanding lead to a potentially explosive situation, which at one point can have disastrous consequences. Science is more than just knowledge, Sagan emphasized, it is a tool of thought that helps us better understand the world and the whole universe.

Power controls the spread of ideas

Sagan also warned of the power that is trying to control the people, because it is very easy for people to believe in the stories appropriate to the rulers and to blot out ideas that are in conflict with the plans and interests of the power.

According to Sagan, one of the saddest lessons of history is that if people have been deceived enough for a long time, they tend to reject evidence of this self-deception. People are no longer really interested because fraud has become part of their identity and its breaking is a painful process.

However, the time has now come when more and more people are starting to ask questions and are ready to admit the mistakes of past perceptions. The questions lead to responses and to the disclosure of various projects. By providing sufficiently informed questions, some classified projects will come to light, the existence of which will make it clear that science and technology should work for the benefit of all mankind, and not just for the use of some of the country’s military.

RSS for Posts RSS for Comments